Imam Ahmad : 1
حَدَّثَنَا عَبْدُ اللَّهِ بْنُ نُمَيْرٍ قَالَ أَخْبَرَنَا إِسْمَاعِيلُ يَعْنِي ابْنَ أَبِي خَالِدٍ عَنْ قَيْسٍ قَالَ قَامَ أَبُو بَكْرٍ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ فَحَمِدَ اللَّهَ وَأَثْنَى عَلَيْهِ ثُمَّ قَالَ يَا أَيُّهَا النَّاسُ إِنَّكُمْ تَقْرَءُونَ هَذِهِ الْآيَةَ { يَا أَيُّهَا الَّذِينَ آمَنُوا عَلَيْكُمْ أَنْفُسَكُمْ لَا يَضُرُّكُمْ مَنْ ضَلَّ إِذَا اهْتَدَيْتُمْ } وَإِنَّا سَمِعْنَا رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَقُولُ إِنَّ النَّاسَ إِذَا رَأَوْا الْمُنْكَرَ فَلَمْ يُنْكِرُوهُ أَوْشَكَ أَنْ يَعُمَّهُمْ اللَّهُ بِعِقَابِهِ
Meile [Abdullah bin Numair] jutustati, et ta ütles; meile [Isma'ilile] jutustati [Qaisilt], et ta ütles; [Abu Bakr] tõusis püsti ja kiitis Allahi ning ülistas Teda ning ütles siis: „Oo inimesed, tõesti, te loete seda salmi: „Oo teie, kes olete uskunud, hoiduge iseendast; keegi, kes eksib, ei tee teile kahju, kui te olete juhatatud.“ - QS Al Maidah salm 105-. Ja tõepoolest, me kuulsime Allahi Sõnumitoojat (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) ütlemas: „Tõesti, kui inimesed näevad kurja ja ei eita seda, siis Allah karistab neid peaaegu kõiki.“
Imam Ahmad : 2
حَدَّثَنَا وَكِيعٌ قَالَ حَدَّثَنَا مِسْعَرٌ وَسُفْيَانُ عَنْ عُثْمَانَ بْنِ الْمُغِيرَةِ الثَّقَفِيِّ عَنْ عَلِيِّ بْنِ رَبِيعَةَ الْوَالِبِيِّ عَنْ أَسْمَاءَ بْنِ الْحَكَمِ الْفَزَارِيِّ عَنْ عَلِيٍّ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ قَالَ كُنْتُ إِذَا سَمِعْتُ مِنْ رَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ حَدِيثًا نَفَعَنِي اللَّهُ بِمَا شَاءَ مِنْهُ وَإِذَا حَدَّثَنِي عَنْهُ غَيْرِي اسْتَحْلَفْتُهُ فَإِذَا حَلَفَ لِي صَدَّقْتُهُ وَإِنَّ أَبَا بَكْرٍ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ حَدَّثَنِي وَصَدَقَ أَبُو بَكْرٍ أَنَّهُ سَمِعَ النَّبِيَّ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ قَالَ مَا مِنْ رَجُلٍ يُذْنِبُ ذَنْبًا فَيَتَوَضَّأُ فَيُحْسِنُ الْوُضُوءَ قَالَ مِسْعَرٌ وَيُصَلِّي وَقَالَ سُفْيَانُ ثُمَّ يُصَلِّي رَكْعَتَيْنِ فَيَسْتَغْفِرُ اللَّهَ عَزَّ وَجَلَّ إِلَّا غَفَرَ لَهُ
[Waki'] jutustas meile, mida ta ütles; [Mis'ar] ja [Sufyan] jutustasid meile [Uthman Bin Al Mughirah Ats Thaqafist], [Ali Bin Rabi'ah Al Walibist], [Asma'Bin Al Hakam Al Fazarist] ja [Ali'lt], ütles ta: kui ma kuulen hadithi Allahi Sõnumitoojalt (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga), siis Allah aitab mind sellega nii, nagu Ta tahab. Ja kui keegi teine seda mulle jutustab, siis palun ma tal vanduda ja kui ta mulle vannub, siis ma usun teda. Tõepoolest, Abu Bakr jutustas mulle ja on tõsi, et [Abu Bakr] kuulis Prohvetit (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) ütlemas: "Ükski inimene ei tee pattu ja seejärel peseb end ning viib oma pesemise lõpule," ütles Mis'ar; -' palvetab seejärel, samal ajal kui Sufyan ütles: 'Seejärel palvetab kaks rak'at ja palub Allahilt andestust, välja arvatud see, et Allah andestab tema patud.'
Imam Ahmad : 3
حَدَّثَنَا عَمْرُو بْنُ مُحَمَّدٍ أَبُو سَعِيدٍ يَعْنِي الْعَنْقَزِيَّ قَالَ حَدَّثَنَا إِسْرَائِيلُ عَنْ أَبِي إِسْحَاقَ عَنِ الْبَرَاءِ بْنِ عَازِبٍ قَالَ اشْتَرَى أَبُو بَكْرٍ مِنْ عَازِبٍ سَرْجًا بِثَلَاثَةَ عَشَرَ دِرْهَمًا قَالَ فَقَالَ أَبُو بَكْرٍ لِعَازِبٍ مُرْ الْبَرَاءَ فَلْيَحْمِلْهُ إِلَى مَنْزِلِي فَقَالَ لَا حَتَّى تُحَدِّثَنَا كَيْفَ صَنَعْتَ حِينَ خَرَجَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ وَأَنْتَ مَعَهُ قَالَ فَقَالَ أَبُو بَكْرٍ خَرَجْنَا فَأَدْلَجْنَا فَأَحْثَثْنَا يَوْمَنَا وَلَيْلَتَنَا حَتَّى أَظْهَرْنَا وَقَامَ قَائِمُ الظَّهِيرَةِ فَضَرَبْتُ بِبَصَرِي هَلْ أَرَى ظِلًّا نَأْوِي إِلَيْهِ فَإِذَا أَنَا بِصَخْرَةٍ فَأَهْوَيْتُ إِلَيْهَا فَإِذَا بَقِيَّةُ ظِلِّهَا فَسَوَّيْتُهُ لِرَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ وَفَرَشْتُ لَهُ فَرْوَةً وَقُلْتُ اضْطَجِعْ يَا رَسُولَ اللَّهِ فَاضْطَجَعَ ثُمَّ خَرَجْتُ أَنْظُرُ هَلْ أَرَى أَحَدًا مِنْ الطَّلَبِ فَإِذَا أَنَا بِرَاعِي غَنَمٍ فَقُلْتُ لِمَنْ أَنْتَ يَا غُلَامُ فَقَالَ لِرَجُلٍ مِنْ قُرَيْشٍ فَسَمَّاهُ فَعَرَفْتُهُ فَقُلْتُ هَلْ فِي غَنَمِكَ مِنْ لَبَنٍ قَالَ نَعَمْ قَالَ قُلْتُ هَلْ أَنْتَ حَالِبٌ لِي قَالَ نَعَمْ قَالَ فَأَمَرْتُهُ فَاعْتَقَلَ شَاةً مِنْهَا ثُمَّ أَمَرْتُهُ فَنَفَضَ ضَرْعَهَا مِنْ الْغُبَارِ ثُمَّ أَمَرْتُهُ فَنَفَضَ كَفَّيْهِ مِنْ الْغُبَارِ وَمَعِي إِدَاوَةٌ عَلَى فَمِهَا خِرْقَةٌ فَحَلَبَ لِي كُثْبَةً مِنْ اللَّبَنِ فَصَبَبْتُ يَعْنِي الْمَاءَ عَلَى الْقَدَحِ حَتَّى بَرَدَ أَسْفَلُهُ ثُمَّ أَتَيْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ فَوَافَيْتُهُ وَقَدْ اسْتَيْقَظَ فَقُلْتُ اشْرَبْ يَا رَسُولَ اللَّهِ فَشَرِبَ حَتَّى رَضِيتُ ثُمَّ قُلْتُ هَلْ أَنَى الرَّحِيلُ قَالَ فَارْتَحَلْنَا وَالْقَوْمُ يَطْلُبُونَا فَلَمْ يُدْرِكْنَا أَحَدٌ مِنْهُمْ إِلَّا سُرَاقَةُ بْنُ مَالِكِ بْنِ جُعْشُمٍ عَلَى فَرَسٍ لَهُ فَقُلْتُ يَا رَسُولَ اللَّهِ هَذَا الطَّلَبُ قَدْ لَحِقَنَا فَقَالَ لَا تَحْزَنْ إِنَّ اللَّهَ مَعَنَا حَتَّى إِذَا دَنَا مِنَّا فَكَانَ بَيْنَنَا وَبَيْنَهُ قَدْرُ رُمْحٍ أَوْ رُمْحَيْنِ أَوْ ثَلَاثَةٍ قَالَ قُلْتُ يَا رَسُولَ اللَّهِ هَذَا الطَّلَبُ قَدْ لَحِقَنَا وَبَكَيْتُ قَالَ لِمَ تَبْكِي قَالَ قُلْتُ أَمَا وَاللَّهِ مَا عَلَى نَفْسِي أَبْكِي وَلَكِنْ أَبْكِي عَلَيْكَ قَالَ فَدَعَا عَلَيْهِ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ فَقَالَ اللَّهُمَّ اكْفِنَاهُ بِمَا شِئْتَ فَسَاخَتْ قَوَائِمُ فَرَسِهِ إِلَى بَطْنِهَا فِي أَرْضٍ صَلْدٍ وَوَثَبَ عَنْهَا وَقَالَ يَا مُحَمَّدُ قَدْ عَلِمْتُ أَنَّ هَذَا عَمَلُكَ فَادْعُ اللَّهَ أَنْ يُنْجِيَنِي مِمَّا أَنَا فِيهِ فَوَاللَّهِ لَأُعَمِّيَنَّ عَلَى مَنْ وَرَائِي مِنْ الطَّلَبِ وَهَذِهِ كِنَانَتِي فَخُذْ مِنْهَا سَهْمًا فَإِنَّكَ سَتَمُرُّ بِإِبِلِي وَغَنَمِي فِي مَوْضِعِ كَذَا وَكَذَا فَخُذْ مِنْهَا حَاجَتَكَ قَالَ فَقَالَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ لَا حَاجَةَ لِي فِيهَا قَالَ وَدَعَا لَهُ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ فَأُطْلِقَ فَرَجَعَ إِلَى أَصْحَابِهِ وَمَضَى رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ وَأَنَا مَعَهُ حَتَّى قَدِمْنَا الْمَدِينَةَ فَتَلَقَّاهُ النَّاسُ فَخَرَجُوا فِي الطَّرِيقِ وَعَلَى الْأَجَاجِيرِ فَاشْتَدَّ الْخَدَمُ وَالصِّبْيَانُ فِي الطَّرِيقِ يَقُولُونَ اللَّهُ أَكْبَرُ جَاءَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ جَاءَ مُحَمَّدٌ قَالَ وَتَنَازَعَ الْقَوْمُ أَيُّهُمْ يَنْزِلُ عَلَيْهِ قَالَ فَقَالَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ أَنْزِلُ اللَّيْلَةَ عَلَى بَنِي النَّجَّارِ أَخْوَالِ عَبْدِ الْمُطَّلِبِ لِأُكْرِمَهُمْ بِذَلِكَ فَلَمَّا أَصْبَحَ غَدَا حَيْثُ أُمِرَ قَالَ الْبَرَاءُ بْنُ عَازِبٍ أَوَّلُ مَنْ كَانَ قَدِمَ عَلَيْنَا مِنْ الْمُهَاجِرِينَ مُصْعَبُ بْنُ عُمَيْرٍ أَخُو بَنِي عَبْدِ الدَّارِ ثُمَّ قَدِمَ عَلَيْنَا ابْنُ أُمِّ مَكْتُومٍ الْأَعْمَى أَخُو بَنِي فِهْرٍ ثُمَّ قَدِمَ عَلَيْنَا عُمَرُ بْنُ الْخَطَّابِ فِي عِشْرِينَ رَاكِبًا فَقُلْنَا مَا فَعَلَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ فَقَالَ هُوَ عَلَى أَثَرِي ثُمَّ قَدِمَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ وَأَبُو بَكْرٍ مَعَهُ قَالَ الْبَرَاءُ وَلَمْ يَقْدَمْ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ حَتَّى حَفِظْتُ سُوَرًا مِنْ الْمُفَصَّلِ قَالَ إِسْرَائِيلُ وَكَانَ الْبَرَاءُ مِنْ الْأَنْصَارِ مِنْ بَنِي حَارِثَةَ
On meile jutustanud ['Amru Bin Muhammad Abu Sa'id ie Al 'Anqazi], ütles ta; on meile [Iisraelile] jutustanud [Abu Ishaqilt] [Al Barra' Bin 'Azibilt], ütles ta; Abu Bakar ostis 'Azibilt sadula kolmeteistkümne dirhami eest, ütles Al Barra; siis ütles Abu Bakr Azibile: 'Ütle Al Barrole, et ta tooks ta minu majja'. Siis vastas Azib: 'Ei, kui sa ei taha meile rääkida, mida sa tegid, kui Allahi Sõnumitooja (rauha ja õnnistus talle) sinuga välja läks,' ütles ta; siis ütles [Abu Bakr]: „Me läksime öösel välja jalutama ning kiirendasime teed nii päeval kui öösel, mil möödusime. Kui me keskpäeval kohale jõudsime ja päike oli juba peaaegu kohal, vaatasin ringi, et näha, kas meil on kuskil varju saada. Hetk hiljem nägin suurt kivi ja lähenesin sellele ning selgus, et seal oli väike süvend, mis oli kivi varjus. Nii et ma koristasin koha ja laotasin Jumala Sõnumitoojale (Jumal õnnistagu ja andku talle rahu) nahkrüü laiali. Siis ma ütlesin: „Heida pikali, oo Allahi Sõnumitooja!“ Ja ta heitis pikali. Siis läksin välja vaatama, kas keegi otsib. Äkki nägin kitsekarjast. Küsisin: „Kellele sa kuulud, noormees?“ Ta vastas: „See kuulub mehele Quraišist.“ Siis mainis ta tema nime ja ma tundsin ta ära. Küsisin uuesti: „Kas teie kits annab piima?“ Ta vastas: „Jah,“ küsisin uuesti. „Kas te tahate mulle lüpsta?“ Ta vastas: „Jah,“ seega käskisin tal hoida ühte oma kitsedest ja puhastada kitse piim ning mõlemad käed tolmust. Tõin nahkkannu, mille suu oli kaetud riidest kaanega. Seejärel lüpsis ta mulle piima ja valasin kannu vett, et põhi liiga kuumaks ei läheks. Seejärel läksin Allahi Sõnumitooja (sallallaahu 'alaihi wasallam) juurde, et talle juua anda. Selgus, et ta oli unest ärganud. Ütlesin: „Oo, Allahi Sõnumitooja, joo.“ Ta jõi, kuni ma tundsin kergendust. Siis ütlesin: „Kas on aeg lahkuda?“ Nii me asusimegi teele, samal ajal kui inimesed otsisid, aga keegi neist ei leidnud meid peale Suraqah bin Malik bin Ju'shumi hobuse seljas. Ütlesin: „Oo, Allahi Sõnumitooja, see, kes meid taga ajab, jõuab meile järele.“ Prohvet vastas: „Ära ole kurb, sest Allah on meiega.“ Kui Suraqah oli meile lähedal, umbes oda, kahe oda või kolme oda pikkuses, ütlesin ma: "Oo, Allahi Sõnumitooja, see, kes meid taga ajab, jõuab meile järele." Ma hüüdsin. Prohvet küsis: "Miks sa nutad?" Ma vastasin: "Allahi nimel, ma ei nuta enda pärast hirmust, vaid ma nutan teie pärast hirmust." Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) palvetas: "Me jätame Suraqa sinu tahte hooleks." Siis libises Suraqa hobune maast kõhuli ja ta hüppas sellelt maha ning ütles: "Oo, Muhammad, ma tean, et see on sinu tegu, seega palveta Allahi poole, et ta päästaks mind selle eest, mis mind tabab. Allahi nimel, ma hoian sinu uudiseid saladuses nende eest, kes sind minu taga otsivad. Ja siin on minu nahktupp, võta mõned selle nooled. Sa möödud sellest kohast minu kaamelitest ja kitsedest ja see on see, seega võta mõned sellest enda vajadusteks." Abu Bakr jätkas. Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) vastas: "Ma ei vaja seda." Seejärel palvetas Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) tema eest. Suraqah pääses teda tabanud õnnetusest ja naasis oma kaaslaste juurde. Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) jätkas oma teekonda minuga. Kui me Medinasse jõudsime, võtsid inimesed meid vastu ja läksid tänavatele ja majade katustele. Teenrid ja lapsed tulid kiiruga välja, öeldes: "Allah on suur, Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) on tulnud. Muhammad on tulnud." Inimesed vaidlesid selle üle, kellel neist on õigus Muhammadi poolt elada, seega ütles Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga): "Täna öö veedan ma Bani Najari onu Abdul Muttalibi majas, et neile austust avaldada." Järgmisel hommikul asus ta teele, nagu kästud. Barra’ Bin Azib ütles: „Esimene muhadžirin, kes meie juurde tuli, oli Mus’ab Bin Umair, Bani Abdud Dari vend, seejärel Ibn Umm Maktum, Bani Fihri pime vend, ja siis Umar Bin Al Khattab kahekümne mehega, kes ratsutasid, seega me küsisime: „Mida tegi Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga)?“ Ta vastas: „Ta oli minu taga.“ Seejärel saabus Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) koos Abu Bakriga. Barra’ ütles: „Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) ei saabunud Mediinasse, välja arvatud see, et olin sel ajal mõned Al-Mufashali kirjad pähe õppinud.“ Israil ütles: „Barra oli Bani Harithahist pärit ansaari kaaslane.“
Imam Ahmad : 4
حَدَّثَنَا وَكِيعٌ قَالَ قَالَ إِسْرَائِيلُ قَالَ أَبُو إِسْحَاقَ عَنْ زَيْدِ بْنِ يُثَيْعٍ عَنْ أَبِي بَكْرٍ أَنَّ النَّبِيَّ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ بَعَثَهُ بِبَرَاءَةٌ لِأَهْلِ مَكَّةَ لَا يَحُجُّ بَعْدَ الْعَامِ مُشْرِكٌ وَلَا يَطُوفُ بِالْبَيْتِ عُرْيَانٌ وَلَا يَدْخُلُ الْجَنَّةَ إِلَّا نَفْسٌ مُسْلِمَةٌ مَنْ كَانَ بَيْنَهُ وَبَيْنَ رَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ مُدَّةٌ فَأَجَلُهُ إِلَى مُدَّتِهِ وَاللَّهُ بَرِيءٌ مِنْ الْمُشْرِكِينَ وَرَسُولُهُ قَالَ فَسَارَ بِهَا ثَلَاثًا ثُمَّ قَالَ لِعَلِيٍّ رَضِيَ اللَّهُ تَعَالَى عَنْهُ الْحَقْهُ فَرُدَّ عَلَيَّ أَبَا بَكْرٍ وَبَلِّغْهَا أَنْتَ قَالَ فَفَعَلَ قَالَ فَلَمَّا قَدِمَ عَلَى النَّبِيِّ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ أَبُو بَكْرٍ بَكَى قَالَ يَا رَسُولَ اللَّهِ حَدَثَ فِيَّ شَيْءٌ قَالَ مَا حَدَثَ فِيكَ إِلَّا خَيْرٌ وَلَكِنْ أُمِرْتُ أَنْ لَا يُبَلِّغَهُ إِلَّا أَنَا أَوْ رَجُلٌ مِنِّي
[Waki'] rääkis meile, et ta ütles; [Israil] ütles; [Abu Ishaq] ütles; [Zaid Bin Yutsai'lt] [Abu Bakrilt], et Prohvet (rahu ja Jumala õnnistused olgu temaga) saatis talle deklaratsiooni Meka rahvast eemaldumise kohta; „nii et ükski polüteist ei läheks pärast seda aastat hadži tegema, keegi ei tee tawafi alasti ja keegi ei pääse paradiisi peale moslemi, kellel on leping Allahi Sõnumitoojaga, siis on tema piirang kuni selle lepingu täitmiseni ja Allah ja Tema Sõnumitooja eemalduvad polüteistidest“. Yazid ütles; nii asus ta teele kolme mehega. Siis ütles ta Alile: „Järgnege talle ja tooge Abu Bakr minu juurde tagasi ja edastage deklaratsioon enda kaudu.“ Nii ta tegigi, ütles ta; kui Abu Bakr tuli Prohveti (rahu ja Jumala õnnistused olgu temaga) juurde, hüüdis ta ja küsis: „Oo, Allahi Sõnumitooja, kas minuga on midagi juhtunud?“ Ta vastas: „Sinuga ei juhtu midagi muud kui head, aga mulle on kästud, et asja ei tohi edasi anda muidu kui mina või üks minu seast.“
Imam Ahmad : 5
حَدَّثَنَا مُحَمَّدُ بْنُ جَعْفَرٍ قَالَ حَدَّثَنَا شُعْبَةُ عَنْ يَزِيدَ بْنِ خُمَيْرٍ عَنْ سُلَيْمِ بْنِ عَامِرٍ عَنْ أَوْسَطَ قَالَ خَطَبَنَا أَبُو بَكْرٍ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ فَقَالَ قَامَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ مَقَامِي هَذَا عَامَ الْأَوَّلِ وَبَكَى أَبُو بَكْرٍ فَقَالَ أَبُو بَكْرٍ سَلُوا اللَّهَ الْمُعَافَاةَ أَوْ قَالَ الْعَافِيَةَ فَلَمْ يُؤْتَ أَحَدٌ قَطُّ بَعْدَ الْيَقِينِ أَفْضَلَ مِنْ الْعَافِيَةِ أَوْ الْمُعَافَاةِ عَلَيْكُمْ بِالصِّدْقِ فَإِنَّهُ مَعَ الْبِرِّ وَهُمَا فِي الْجَنَّةِ وَإِيَّاكُمْ وَالْكَذِبَ فَإِنَّهُ مَعَ الْفُجُورِ وَهُمَا فِي النَّارِ وَلَا تَحَاسَدُوا وَلَا تَبَاغَضُوا وَلَا تَقَاطَعُوا وَلَا تَدَابَرُوا وَكُونُوا إِخْوَانًا كَمَا أَمَرَكُمْ اللَّهُ تَعَالَى
[Muhammad Bin Ja'far] rääkis meile, et ta ütles; [Shu'bah] rääkis meile [Yazid Bin Khumairilt], [Sulaim Bin 'Amirilt], [Ausathist], ta ütles; [Abu Bakr] pidas meile jutluse ja ütles: Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) seisis minu asemel esimesel aastal. Siis Abu Bakr nuttis ja ütles siis: Paluge Allahilt Al Mu'Aafaat - andestust - või ta ütles Al 'Aa'fiyah - päästet -, sest kellelegi ei anta midagi paremat kui Al 'Aa'fiyah või Al Mu'Aafaat pärast kindlust, olge tõesed, sest aususega kaasneb voorus ja mõlemad on paradiisis, ja vältige valetamist, sest valetamisega kaasneb kurjus ja mõlemad on põrgus, ja ärge kadestage teineteist, olge vaenulikud ja ärge katkestage sugulussidemeid ega pöörduge teineteisest ära, vaid olge vennad, nagu Kõigeväeline Allah on käskinud.
Imam Ahmad : 6
حَدَّثَنَا عَبْدُ الرَّحْمَنِ بْنُ مَهْدِيٍّ وَأَبُو عَامِرٍ قَالَا حَدَّثَنَا زُهَيْرٌ يَعْنِي ابْنَ مُحَمَّدٍ عَنْ عَبْدِ اللَّهِ يَعْنِي ابْنَ مُحَمَّدِ بْنِ عَقِيلٍ عَنْ مُعَاذِ بْنِ رِفَاعَةَ بْنِ رَافِعٍ الْأَنْصَارِيِّ عَنْ أَبِيهِ رِفَاعَةَ بْنِ رَافِعٍ قَالَ سَمِعْتُ أَبَا بَكْرٍ الصِّدِّيقَ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ يَقُولُ عَلَى مِنْبَرِ رَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ سَمِعْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَقُولُ فَبَكَى أَبُو بَكْرٍ حِينَ ذَكَرَ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ ثُمَّ سُرِّيَ عَنْهُ ثُمَّ قَالَ سَمِعْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَقُولُ فِي هَذَا الْقَيْظِ عَامَ الْأَوَّلِ سَلُوا اللَّهَ الْعَفْوَ وَالْعَافِيَةَ وَالْيَقِينَ فِي الْآخِرَةِ وَالْأُولَى
Seda jutustati meile [Abdurrahman Bin Mahdi] ja [Abu 'Amir] mõlemad ütlesid; Seda jutustati meile [Zuhairile, nimelt Ibn Muhammadile] [Abdullah'ilt, nimelt Ibn Muhammad Bin 'Aqililt] [Mu'adh Bin Rifa'ah Bin Rafi' Al Ansarilt] tema isalt, nimelt [Rifa'ah Bin Rafilt], kes ütles: Ma kuulsin [Abu Bakr Ash Siddiqi] pidamas jutlust Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) kantslis, seejärel ta ütles: 'Ma kuulsin Allahi Sõnumitoojat (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) ütlemas: 'Ja Abu Bakr nuttis, kui ta mainis Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) nime, siis ta lõpetas nutmise ja ütles:' „Kuulsin, kuidas Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) esimesel aastal ühel kuumal päeval ütles: „Palu Allahilt andestust, turvalisust ja kindlust nii hauataguses elus kui ka selles maailmas.““
Imam Ahmad : 7
حَدَّثَنَا أَبُو كَامِلٍ قَالَ حَدَّثَنَا حَمَّادٌ يَعْنِي ابْنَ سَلَمَةَ عَنِ ابْنِ أَبِي عَتِيقٍ عَنْ أَبِيهِ عَنْ أَبِي بَكْرٍ الصِّدِّيقِ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ أَنَّ النَّبِيَّ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ قَالَ السِّوَاكُ مَطْهَرَةٌ لِلْفَمِ مَرْضَاةٌ لِلرَّبِّ
Olles meile [Abu Kamilile] rääkinud, ütles ta: „Meile [Hammadile, nimelt Ibn Salamahile] on [Ibn Abu 'Atiqilt], [tema isalt] ja [Abu Bakrilt] räägitud, et prohvet (sallallaahu 'alaihi wa sallam) ütles: „Siwak on suu puhastaja ja on Allahiga rahul.“
Imam Ahmad : 8
حَدَّثَنَا هَاشِمُ بْنُ الْقَاسِمِ قَالَ حَدَّثَنَا اللَّيْثُ قَالَ حَدَّثَنِي يَزِيدُ بْنُ أَبِي حَبِيبٍ عَنْ أَبِي الْخَيْرِ عَنْ عَبْدِ اللَّهِ بْنِ عَمْرٍو عَنْ أَبِي بَكْرٍ الصِّدِّيقِ أَنَّهُ قَالَ لِرَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ عَلِّمْنِي دُعَاءً أَدْعُو بِهِ فِي صَلَاتِي قَالَ قُلْ اللَّهُمَّ إِنِّي ظَلَمْتُ نَفْسِي ظُلْمًا كَثِيرًا وَلَا يَغْفِرُ الذُّنُوبَ إِلَّا أَنْتَ فَاغْفِرْ لِي مَغْفِرَةً مِنْ عِنْدِكَ وَارْحَمْنِي إِنَّكَ أَنْتَ الْغَفُورُ الرَّحِيمُ و قَالَ يُونُسُ كَبِيرًا حَدَّثَنَاه حَسَنٌ الْأَشْيَبُ عَنْ ابْنِ لَهِيعَةَ قَالَ قَالَ كَبِيرًا
Hashim bin Al Qasim rääkis meile, et ta ütles; Hashim bin Al Qasim rääkis meile, et ta ütles; Hashim bin Abu Habib rääkis mulle, et ta ütles Abu Bakr bin Siddiqile, et ta ütles Allahi Sõnumitoojale: "Õpeta mulle üks palve, millega ma oma palves anun." Ta vastas: "Loe: Allahumma innii zhalamtu nafsii zulman katsiiro, wala yaghfirudz dhunuuba illaa anta, faghfirlii maghfiratan min 'indika warhamnii innaka antal ghafuurur rahiim." Oo Allah, ma olen endale palju ülekohut teinud ja keegi ei saa patte andeks anda peale Sina, seega anna mulle mu patud andeks Sinu andeksandmisega ja halasta minu peale. „Tõesti, Sina oled Andestav, Halastav.“ [Yunus] ütles; „kabiiraa -big-,“ jutustas selle meile [Hasan Al Ash yab] [Ibn Lahi'ah'ilt]; ta ütles: „kabiiraa -big-“.
Imam Ahmad : 9
حَدَّثَنَا عَبْدُ الرَّزَّاقِ قَالَ حَدَّثَنَا مَعْمَرٌ عَنِ الزُّهْرِيِّ عَنْ عُرْوَةَ عَنْ عَائِشَةَ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهَا أَنَّ فَاطِمَةَ وَالْعَبَّاسَ أَتَيَا أَبَا بَكْرٍ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ يَلْتَمِسَانِ مِيرَاثَهُمَا مِنْ رَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ وَهُمَا حِينَئِذٍ يَطْلُبَانِ أَرْضَهُ مِنْ فَدَكَ وَسَهْمَهُ مِنْ خَيْبَرَ فَقَالَ لَهُمْ أَبُو بَكْرٍ إِنِّي سَمِعْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَقُولُ لَا نُورَثُ مَا تَرَكْنَا صَدَقَةٌ إِنَّمَا يَأْكُلُ آلُ مُحَمَّدٍ فِي هَذَا الْمَالِ وَإِنِّي وَاللَّهِ لَا أَدَعُ أَمْرًا رَأَيْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَصْنَعُهُ فِيهِ إِلَّا صَنَعْتُهُ
[Abdur-Razzaq] rääkis meile, et ta ütles; [Ma'mar] rääkis meile [Az-Zuhri] kaudu ['Urwah' kaudu] ja [Aisha] kaudu, et Fatimah ja Al-Abbas tulid Abu Bakri juurde, mõlemad nõudes Allahi Sõnumitoojalt (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) oma pärandiosa. Sel ajal küsisid nad mõlemad tema maad Fadaki lahingus ja tema osa Khaibari lahingus. Seejärel ütles [Abu Bakr] neile: „Ma kuulsin Allahi Sõnumitoojat (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) ütlevat: „Meid ei pärita, vara, mille me jätame, on heategevus, Muhamedi perekond sööb ainult sellest varast.“ Seega Allahi nimel, ma ei jäta midagi sellist, mida ma nägin Allahi Sõnumitoojat tegemas, välja arvatud see, et ma kindlasti teen seda.“
Imam Ahmad : 10
حَدَّثَنَا أَبُو عَبْدِ الرَّحْمَنِ الْمُقْرِئُ قَالَ حَدَّثَنَا حَيْوَةُ بْنُ شُرَيْحٍ قَالَ سَمِعْتُ عَبْدَ الْمَلِكِ بْنَ الْحَارِثِ يَقُولُ إِنَّ أَبَا هُرَيْرَةَ قَالَ سَمِعْتُ أَبَا بَكْرٍ الصِّدِّيقَ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ عَلَى هَذَا الْمِنْبَرِ يَقُولُ سَمِعْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ فِي هَذَا الْيَوْمِ مِنْ عَامِ الْأَوَّلِ ثُمَّ اسْتَعْبَرَ أَبُو بَكْرٍ وَبَكَى ثُمَّ قَالَ سَمِعْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَقُولُ لَمْ تُؤْتَوْا شَيْئًا بَعْدَ كَلِمَةِ الْإِخْلَاصِ مِثْلَ الْعَافِيَةِ فَاسْأَلُوا اللَّهَ الْعَافِيَةَ
[Abu Abdurrahman Al Muqri] jutustas meile, mida ta ütles; [Haiwah Bin Shuraih] jutustas meile, mida ta ütles; Ma kuulsin [Abdul Malik Bin Al Harithi] ütlemas; Tõesti, [Abu Hurairah] ütles; Ma kuulsin [Abu Bakr Ash Siddiqi] sellelt kantslilt ütlemas; Ma kuulsin Allahi Sõnumitoojat (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) ütlemas sel päeval esimesel aastal, siis Abu Bakr oli nõust võimust võetud, kuni ta nuttis ja ütles; Ma kuulsin Allahi Sõnumitoojat (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) ütlemas: "Sulle ei anta midagi - mis on staatuses - peale siira sõna nagu Al-Afiyah - pääste -, seega paluge Allahilt Al-Afiyah'd".
Imam Ahmad : 11
حَدَّثَنَا عَفَّانُ قَالَ حَدَّثَنَا هَمَّامٌ قَالَ أَخْبَرَنَا ثَابِتٌ عَنْ أَنَسٍ أَنَّ أَبَا بَكْرٍ حَدَّثَهُ قَالَ قُلْتُ لِلنَّبِيِّ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ وَهُوَ فِي الْغَارِ وَقَالَ مَرَّةً وَنَحْنُ فِي الْغَارِ لَوْ أَنَّ أَحَدَهُمْ نَظَرَ إِلَى قَدَمَيْهِ لَأَبْصَرَنَا تَحْتَ قَدَمَيْهِ قَالَ فَقَالَ يَا أَبَا بَكْرٍ مَا ظَنُّكَ بِاثْنَيْنِ اللَّهُ ثَالِثُهُمَا
Meile ['Affan] jutustati, et ta ütles; Meile [Hammam] jutustati, et ta ütles; Meile [Thabit] jutustati [Anasilt], et [Abu Bakr] rääkis talle, ta - Abu Bakr - ütles: Ma ütlesin prohvetile (sallallaahu'le) 'alaihi wasallam', kui ta oli koopas - teises jutustuses ütles ta; 'ja me olime koopas - ja kui üks neist näeks tema jalgu, siis nad kindlasti näeksid meid tema jalge alt', nii et ta ütles: 'Oo Abu Bakr, mis on sinu oletus kahe inimese kohta, kas Allah ei ole mitte kolmas neist?'
Imam Ahmad : 12
حَدَّثَنَا رَوْحٌ قَالَ حَدَّثَنَا ابْنُ أَبِي عَرُوبَةَ عَنْ أَبِي التَّيَّاحِ عَنِ الْمُغِيرَةِ بْنِ سُبَيْعٍ عَنْ عَمْرِو بْنِ حُرَيْثٍ عَنْ أَبِي بَكْرٍ الصِّدِّيقِ قَالَ حَدَّثَنَا رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ أَنَّ الدَّجَّالَ يَخْرُجُ مِنْ أَرْضٍ بِالْمَشْرِقِ يُقَالُ لَهَا خُرَاسَانُ يَتَّبِعُهُ أَقْوَامٌ كَأَنَّ وُجُوهَهُمْ الْمَجَانُّ الْمُطْرَقَةُ
Meile [Rauh] jutustati, et ta ütles; Meile [Ibn Abi 'Arubah'ile] jutustati [Abu At Tayyah'lt] [Al Mughirah Bin Subai'lt] ['Amr Bin Hurairah'lt] [Abu Bakr Ash Siddiq'ilt, ütles ta; 'Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) ütles meile, et Dajjal tuleb esile maa idaosast, mida nimetatakse Khurasaniks, ja paljud inimesed järgnevad talle, otsekui oleksid nende näod nagu taotud kilbid'.'
Imam Ahmad : 13
حَدَّثَنَا أَبُو سَعِيدٍ مَوْلَى بَنِي هَاشِمٍ قَالَ حَدَّثَنَا صَدَقَةُ بْنُ مُوسَى صَاحِبُ الدَّقِيقِ عَنْ فَرْقَدٍ عَنْ مُرَّةَ بْنِ شَرَاحِيلَ عَنْ أَبِي بَكْرٍ الصِّدِّيقِ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ قَالَ قَالَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ لَا يَدْخُلُ الْجَنَّةَ بَخِيلٌ وَلَا خَبٌّ وَلَا خَائِنٌ وَلَا سَيِّئُ الْمَلَكَةِ وَأَوَّلُ مَنْ يَقْرَعُ بَابَ الْجَنَّةِ الْمَمْلُوكُونَ إِذَا أَحْسَنُوا فِيمَا بَيْنَهُمْ وَبَيْنَ اللَّهِ عَزَّ وَجَلَّ وَفِيمَا بَيْنَهُمْ وَبَيْنَ مَوَالِيهِمْ
Abu Sa'id, Banu Hashimi endine ori, rääkis meile: Sadaqah bin Musa, Ad Daqiqi sõber, rääkis meile Farqadilt Murrah bin Syrahililt Abu Bakr al-Siddiqilt, kes ütles: Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) ütles: "Ükski ihne, petis, argpüks ega ebaviisakas inimene ei pääse Paradiisi ja esimesena koputavad Paradiisi uksele head orjad, kes on head selles, mis on nende ja Allahi, Kõigekõrgema, ning selles, mis on nende ja nende isanda vahel."
Imam Ahmad : 14
حَدَّثَنَا عَبْدُ اللَّهِ بْنُ مُحَمَّدِ بْنِ أَبِي شَيْبَةَ قَالَ عَبْد اللَّهِ وَسَمِعْتُهُ مِنْ عَبْدِ اللَّهِ بْنِ أَبِي شَيْبَةَ قَالَ حَدَّثَنَا مُحَمَّدُ بْنُ فُضَيْلٍ عَنِ الْوَلِيدِ بْنِ جُمَيْعٍ عَنْ أَبِي الطُّفَيْلِ قَالَ لَمَّا قُبِضَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ أَرْسَلَتْ فَاطِمَةُ إِلَى أَبِي بَكْرٍ أَنْتَ وَرِثْتَ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ أَمْ أَهْلُهُ قَالَ فَقَالَ لَا بَلْ أَهْلُهُ قَالَتْ فَأَيْنَ سَهْمُ رَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ قَالَ فَقَالَ أَبُو بَكْرٍ إِنِّي سَمِعْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَقُولُ إِنَّ اللَّهَ عَزَّ وَجَلَّ إِذَا أَطْعَمَ نَبِيًّا طُعْمَةً ثُمَّ قَبَضَهُ جَعَلَهُ لِلَّذِي يَقُومُ مِنْ بَعْدِهِ فَرَأَيْتُ أَنْ أَرُدَّهُ عَلَى الْمُسْلِمِينَ فَقَالَتْ فَأَنْتَ وَمَا سَمِعْتَ مِنْ رَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ أَعْلَمُ
Jutustas meile [Abdullah Bin Muhammad Bin Abu Shaibah]. Abdullah ütles; ja ma kuulsin seda Abdullah Bin Abu Shaibahilt, ütles ta; Jutustas meile [Muhammad Bin Fudlaililt] [Al Walid Bin Jumai'lt] [Abu Ath Tufaililt], ta ütles; kui Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) suri, kirjutas Fatimah Abu Bakrile kirja, mis sisaldas: "Kas teie või tema perekond olete Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) pärijad?" Ta vastas: "Mina ei pärinud teda, vaid tema perekond päris ta," ütles Fatimah; "Kus on siis Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) osa?" Nii et [Abu Bakr] ütles: "Tõesti, ma kuulsin Allahi Sõnumitoojat (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) ütlemas; „Tõesti, kui Allah annab prohvetile toitu ja seejärel laseb tal surra, teeb Ta seda neile, kes tulevad pärast teda.“ Seega kavatsen ma selle moslemitele tagastada.“ Seejärel ütles Fatimah: „Sel juhul teate te paremini, kui olete Allahi Sõnumitoojalt kuulnud.“
Imam Ahmad : 15
حَدَّثَنَا إِبْرَاهِيمُ بْنُ إِسْحَاقَ الطَّالَقَانِيُّ قَالَ حَدَّثَنِي النَّضْرُ بْنُ شُمَيْلٍ الْمَازِنِيُّ قَالَ حَدَّثَنِي أَبُو نَعَامَةَ قَالَ حَدَّثَنِي أَبُو هُنَيْدَةَ الْبَرَاءُ بْنُ نَوْفَلٍ عَنْ وَالَانَ الْعَدَوِيِّ عَنْ حُذَيْفَةَ عَنْ أَبِي بَكْرٍ الصِّدِّيقِ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ قَالَ أَصْبَحَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ ذَاتَ يَوْمٍ فَصَلَّى الْغَدَاةَ ثُمَّ جَلَسَ حَتَّى إِذَا كَانَ مِنْ الضُّحَى ضَحِكَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ ثُمَّ جَلَسَ مَكَانَهُ حَتَّى صَلَّى الْأُولَى وَالْعَصْرَ وَالْمَغْرِبَ كُلُّ ذَلِكَ لَا يَتَكَلَّمُ حَتَّى صَلَّى الْعِشَاءَ الْآخِرَةَ ثُمَّ قَامَ إِلَى أَهْلِهِ فَقَالَ النَّاسُ لِأَبِي بَكْرٍ أَلَا تَسْأَلُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ مَا شَأْنُهُ صَنَعَ الْيَوْمَ شَيْئًا لَمْ يَصْنَعْهُ قَطُّ قَالَ فَسَأَلَهُ فَقَالَ نَعَمْ عُرِضَ عَلَيَّ مَا هُوَ كَائِنٌ مِنْ أَمْرِ الدُّنْيَا وَأَمْرِ الْآخِرَةِ فَجُمِعَ الْأَوَّلُونَ وَالْآخِرُونَ بِصَعِيدٍ وَاحِدٍ فَفَظِعَ النَّاسُ بِذَلِكَ حَتَّى انْطَلَقُوا إِلَى آدَمَ عَلَيْهِ السَّلَام وَالْعَرَقُ يَكَادُ يُلْجِمُهُمْ فَقَالُوا يَا آدَمُ أَنْتَ أَبُو الْبَشَرِ وَأَنْتَ اصْطَفَاكَ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ اشْفَعْ لَنَا إِلَى رَبِّكَ قَالَ لَقَدْ لَقِيتُ مِثْلَ الَّذِي لَقِيتُمْ انْطَلِقُوا إِلَى أَبِيكُمْ بَعْدَ أَبِيكُمْ إِلَى نُوحٍ { إِنَّ اللَّهَ اصْطَفَى آدَمَ وَنُوحًا وَآلَ إِبْرَاهِيمَ وَآلَ عِمْرَانَ عَلَى الْعَالَمِينَ } قَالَ فَيَنْطَلِقُونَ إِلَى نُوحٍ عَلَيْهِ السَّلَام فَيَقُولُونَ اشْفَعْ لَنَا إِلَى رَبِّكَ فَأَنْتَ اصْطَفَاكَ اللَّهُ وَاسْتَجَابَ لَكَ فِي دُعَائِكَ وَلَمْ يَدَعْ عَلَى الْأَرْضِ مِنْ الْكَافِرِينَ دَيَّارًا فَيَقُولُ لَيْسَ ذَاكُمْ عِنْدِي انْطَلِقُوا إِلَى إِبْرَاهِيمَ عَلَيْهِ السَّلَام فَإِنَّ اللَّهَ عَزَّ وَجَلَّ اتَّخَذَهُ خَلِيلًا فَيَنْطَلِقُونَ إِلَى إِبْرَاهِيمَ فَيَقُولُ لَيْسَ ذَاكُمْ عِنْدِي وَلَكِنْ انْطَلِقُوا إِلَى مُوسَى عَلَيْهِ السَّلَام فَإِنَّ اللَّهَ عَزَّ وَجَلَّ كَلَّمَهُ تَكْلِيمًا فَيَقُولُ مُوسَى عَلَيْهِ السَّلَام لَيْسَ ذَاكُمْ عِنْدِي وَلَكِنْ انْطَلِقُوا إِلَى عِيسَى ابْنِ مَرْيَمَ فَإِنَّهُ يُبْرِئُ الْأَكْمَهَ وَالْأَبْرَصَ وَيُحْيِي الْمَوْتَى فَيَقُولُ عِيسَى لَيْسَ ذَاكُمْ عِنْدِي وَلَكِنْ انْطَلِقُوا إِلَى سَيِّدِ وَلَدِ آدَمَ فَإِنَّهُ أَوَّلُ مَنْ تَنْشَقُّ عَنْهُ الْأَرْضُ يَوْمَ الْقِيَامَةِ انْطَلِقُوا إِلَى مُحَمَّدٍ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ فَيَشْفَعَ لَكُمْ إِلَى رَبِّكُمْ عَزَّ وَجَلَّ قَالَ فَيَنْطَلِقُ فَيَأْتِي جِبْرِيلُ عَلَيْهِ السَّلَام رَبَّهُ فَيَقُولُ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ ائْذَنْ لَهُ وَبَشِّرْهُ بِالْجَنَّةِ قَالَ فَيَنْطَلِقُ بِهِ جِبْرِيلُ فَيَخِرُّ سَاجِدًا قَدْرَ جُمُعَةٍ وَيَقُولُ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ ارْفَعْ رَأْسَكَ يَا مُحَمَّدُ وَقُلْ يُسْمَعْ وَاشْفَعْ تُشَفَّعْ قَالَ فَيَرْفَعُ رَأْسَهُ فَإِذَا نَظَرَ إِلَى رَبِّهِ عَزَّ وَجَلَّ خَرَّ سَاجِدًا قَدْرَ جُمُعَةٍ أُخْرَى فَيَقُولُ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ ارْفَعْ رَأْسَكَ وَقُلْ يُسْمَعْ وَاشْفَعْ تُشَفَّعْ قَالَ فَيَذْهَبُ لِيَقَعَ سَاجِدًا فَيَأْخُذُ جِبْرِيلُ عَلَيْهِ السَّلَام بِضَبْعَيْهِ فَيَفْتَحُ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ عَلَيْهِ مِنْ الدُّعَاءِ شَيْئًا لَمْ يَفْتَحْهُ عَلَى بَشَرٍ قَطُّ فَيَقُولُ أَيْ رَبِّ خَلَقْتَنِي سَيِّدَ وَلَدِ آدَمَ وَلَا فَخْرَ وَأَوَّلَ مَنْ تَنْشَقُّ عَنْهُ الْأَرْضُ يَوْمَ الْقِيَامَةِ وَلَا فَخْرَ حَتَّى إِنَّهُ لَيَرِدُ عَلَيَّ الْحَوْضَ أَكْثَرُ مِمَّا بَيْنَ صَنْعَاءَ وَأَيْلَةَ ثُمَّ يُقَالُ ادْعُوا الصِّدِّيقِينَ فَيَشْفَعُونَ ثُمَّ يُقَالُ ادْعُوا الْأَنْبِيَاءَ قَالَ فَيَجِيءُ النَّبِيُّ وَمَعَهُ الْعِصَابَةُ وَالنَّبِيُّ وَمَعَهُ الْخَمْسَةُ وَالسِّتَّةُ وَالنَّبِيُّ وَلَيْسَ مَعَهُ أَحَدٌ ثُمَّ يُقَالُ ادْعُوا الشُّهَدَاءَ فَيَشْفَعُونَ لِمَنْ أَرَادُوا وَقَالَ فَإِذَا فَعَلَتْ الشُّهَدَاءُ ذَلِكَ قَالَ يَقُولُ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ أَنَا أَرْحَمُ الرَّاحِمِينَ أَدْخِلُوا جَنَّتِي مَنْ كَانَ لَا يُشْرِكُ بِي شَيْئًا قَالَ فَيَدْخُلُونَ الْجَنَّةَ قَالَ ثُمَّ يَقُولُ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ انْظُرُوا فِي النَّارِ هَلْ تَلْقَوْنَ مِنْ أَحَدٍ عَمِلَ خَيْرًا قَطُّ قَالَ فَيَجِدُونَ فِي النَّارِ رَجُلًا فَيَقُولُ لَهُ هَلْ عَمِلْتَ خَيْرًا قَطُّ فَيَقُولُ لَا غَيْرَ أَنِّي كُنْتُ أُسَامِحُ النَّاسَ فِي الْبَيْعِ وَالشِّرَاءِ فَيَقُولُ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ أَسْمِحُوا لِعَبْدِي كَإِسْمَاحِهِ إِلَى عَبِيدِي ثُمَّ يُخْرِجُونَ مِنْ النَّارِ رَجُلًا فَيَقُولُ لَهُ هَلْ عَمِلْتَ خَيْرًا قَطُّ فَيَقُولُ لَا غَيْرَ أَنِّي قَدْ أَمَرْتُ وَلَدِي إِذَا مِتُّ فَأَحْرِقُونِي بِالنَّارِ ثُمَّ اطْحَنُونِي حَتَّى إِذَا كُنْتُ مِثْلَ الْكُحْلِ فَاذْهَبُوا بِي إِلَى الْبَحْرِ فَاذْرُونِي فِي الرِّيحِ فَوَاللَّهِ لَا يَقْدِرُ عَلَيَّ رَبُّ الْعَالَمِينَ أَبَدًا فَقَالَ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ لِمَ فَعَلْتَ ذَلِكَ قَالَ مِنْ مَخَافَتِكَ قَالَ فَيَقُولُ اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ انْظُرْ إِلَى مُلْكِ أَعْظَمِ مَلِكٍ فَإِنَّ لَكَ مِثْلَهُ وَعَشَرَةَ أَمْثَالِهِ قَالَ فَيَقُولُ لِمَ تَسْخَرُ بِي وَأَنْتَ الْمَلِكُ قَالَ وَذَاكَ الَّذِي ضَحِكْتُ مِنْهُ مِنْ الضُّحَى
Meile [Ibrahim Bin Ishaq Ath Thalaqani] jutustati, et ta ütles; Mulle [An Nadlar Bin Shumail Al Mazini] jutustati, et ta ütles; Mulle [Abu Na'amah] jutustati, et ta ütles; Mulle [Abu Hunaidah Al Barra' Bin Naufal] jutustati, et [Walan Al 'Adawi], et [Hudhaifah], et [Abu Bakr Ash Siddiq], et ta ütles: „Ühel hommikul palvetas Allahi Sõnumitooja (rahu ja Jumala õnnistused olgu temaga) fajri palve, seejärel istus ta maha ja istus maha, kuni saabus dhuhri aeg. Allahi Sõnumitooja (rahu ja Jumala õnnistused olgu temaga) naeris ja istus siis oma kohale, kuni palvetas dhuhri, asri ja maghribi palved. Ta ei rääkinud enne öö lõpu isha palvet, seejärel naasis ta oma pere juurde.“ Inimesed ütlesid Abu Bakrile: „Miks sa ei küsinud Allahi Sõnumitoojalt, mida ta täna tegi, kui ta polnud kunagi varem midagi teinud?“ Ta ütles; Siis ta küsis temalt, nii et ta ütles: „Jah, mulle on näidatud, mis juhtub selle maailma ja teispoolsuse asjades, nii et mineviku inimesed ja need, kes tulevad ühte kohta, kogunesid, nii et inimesed kartsid seda, nii et nad tulid Aadama juurde, kui higi neid peaaegu kattis, ja ütlesid: „Oo Aadam, sa oled inimkonna isa ja Allah (rahu olgu temaga) on valinud sind, seega palu meie eestkostet oma Issanda juures.“ Aadam ütles: „Ma seisan silmitsi sellega, millega sina seisad silmitsi, mine oma isa juurde pärast oma isa, nimelt Noa juurde. Tõesti, Allah on valinud Aadama, Noa, Ibrahimi perekonna ja Imrani perekonna kõigist rahvastest.“ Nii nad tulid Noa juurde ja ütlesid: „Palu meie eest oma Issanda juures, sest Allah on valinud sind ja vastanud sinu palvele ning Ta ei ole jätnud uskmatutele ühtegi kodu maa peal.“ Siis ütles Noa: „Ma ei saa teie eest kosta, seega mine Ibrahimi juurde, sest Jumal tegi temast tõepoolest oma armastatu.“ Siis läksid nad Ibrahimi juurde ja Ibrahim ütles: „Ma ei saa teie eest kosta, mine Moosese juurde, sest Jumal rääkis temaga kord otse.“ Siis vastas Mooses: „Mul ei ole seda, mida sa palud, seega mine Isa bin Maryami juurde, tõepoolest, tema saab ravida pimedaid ja pidalitõbiseid ning äratada surnuid üles.“ Siis vastas Isa: „Mul ei ole seda, mida sa palud, aga mine vaatama oma isandat, Aadama poega, sest tema haud avatakse esimest korda kohtupäeval. Mine vaatama Muhamedi, õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu, ta kindlasti kostab teie eest teie Issanda ees.“ Ta ütles; „Nii et ta lahkus, siis pöördus Jibreel oma Issanda poole, siis ütles Jumal: „Luba tal kosta ja too häid uudiseid taeva näol.“ Ta ütles; Seejärel läks Gabriel hea sõnumiga, nii et Muhammad kummardas ja heitis reedeseks päevaks ette, seejärel ütles Allah: „Tõsta pea, oo Muhammad, ütle, et sind kuulatakse ja palu eest, sulle on antud luba eestpalveks.“ Ta ütles; Nii ta tõstis pea ja kui ta vaatas oma Issandat, kummardas ta samuti veel üheks reedeks, ja Allah ütles uuesti: „Tõsta pea ja ütle, et sind kuulatakse, palu eest, sulle on antud luba eestpalveks.“ Ta ütles; Nii ta läks kummardama ja Gabriel hoidis ta käsi, seejärel avas palve, mida polnud kunagi varem ühelegi inimesele avatud, seejärel ütles ta: „Oo mu Issand, sa oled loonud mind Aadama laste isandaks ja siin pole mingit ülbust. Sa oled teinud minust esimese inimese, kelle haud avatakse ülestõusmispäeval ja siin pole mingit ülbust, kuni sa oled teinud minu kaevu juurde tulevate inimeste arvu nii suureks, nagu on Shon'a ja Ailahi vahel,“ siis öeldi; „Kutsuge siddiqinid, et nad eestkostksid,“ öeldi siis; „Kutsuge prohvetid.“ Ta ütles; nii tuli prohvet koos rühmaga oma järgijatest ja oli prohvet viie ja kuue järgijaga ning oli prohvet, kellel polnud järgijaid, siis öeldi: „Kutsuge märtrid, et nad saaksid eestkostjaks olla, kelle eest nad soovivad.“ Ja prohvet (sallallaahu 'alaihi wasallam) jätkas; siis, kui märtrid olid seda teinud, ütles prohvet: „Allah ütleb: „Mina olen halastajatest kõige halastavam, laske oma paradiisi sisse need, kes ei seosta Minuga kedagi teist.“ Ta ütles; nii nad sisenesid paradiisi. Ta ütles: siis ütles Allah: „Vaadake põrgusse, kas te leiate kedagi, kes on kunagi teinud heateo?“ Ta ütles; nii nad leidsid mehe, siis küsis Allah temalt: „Kas te olete kunagi teinud heateo?“ Mees ütles: „Ei, välja arvatud see, et ma tegin inimestele kaubanduses asjad lihtsaks.“ Seega ütles Allah: „Tee mu sulasele elu lihtsaks, nagu ta on teinud teistelegi sulastele.“ Siis tõid nad põrgust välja mehe ja Allah küsis temalt: „Kas sa oled kunagi teinud ühtegi heategu?“ Ta vastas: „Ei, välja arvatud see, et ma ütlesin kord oma pojale, et kui ma suren, põleta mind tules ja siis jahvata mind jahuks, seejärel vii mind merre ja puista see õhku, siis Allahi, maailmade Issanda nimel, see ei too mind enam kunagi tagasi.“ Seega ütles Allah: „Miks sa seda tegid?“ Ta vastas: „Kartuses sinu ees.“ Prohvet (sallallaahu 'alaihi wasallam) jätkas: „Seega ütles Allah: „Vaata suurimat kuningriiki, siis on see sinu jaoks tõepoolest selline, isegi kümme korda sarnane.“ Prohvet jätkas: „Sulane ütles: „Miks sa solvad mind, kui sa oled kuningas?“ Prohvet (sallallaahu 'alaihi wasallam) ütles: „See paneb mind Dluha ajal naerma.“
Imam Ahmad : 16
حَدَّثَنَا هَاشِمُ بْنُ الْقَاسِمِ قَالَ حَدَّثَنَا زُهَيْرٌ يَعْنِي ابْنَ مُعَاوِيَةَ قَالَ حَدَّثَنَا إِسْمَاعِيلُ بْنُ أَبِي خَالِدٍ قَالَ حَدَّثَنَا قَيْسٌ قَالَ قَامَ أَبُو بَكْرٍ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ فَحَمِدَ اللَّهَ عَزَّ وَجَلَّ وَأَثْنَى عَلَيْهِ فَقَالَ يَا أَيُّهَا النَّاسُ إِنَّكُمْ تَقْرَءُونَ هَذِهِ الْآيَةَ { يَا أَيُّهَا الَّذِينَ آمَنُوا عَلَيْكُمْ أَنْفُسَكُمْ لَا يَضُرُّكُمْ مَنْ ضَلَّ إِذَا اهْتَدَيْتُمْ } إِلَى آخِرِ الْآيَةِ وَإِنَّكُمْ تَضَعُونَهَا عَلَى غَيْرِ مَوْضِعِهَا وَإِنِّي سَمِعْتُ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَقُولُ إِنَّ النَّاسَ إِذَا رَأَوْا الْمُنْكَرَ وَلَا يُغَيِّرُوهُ أَوْشَكَ اللَّهُ أَنْ يَعُمَّهُمْ بِعِقَابِهِ قَالَ وَسَمِعْتُ أَبَا بَكْرٍ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ يَقُولُ يَا أَيُّهَا النَّاسُ إِيَّاكُمْ وَالْكَذِبَ فَإِنَّ الْكَذِبَ مُجَانِبٌ لِلْإِيمَانِ
Hashim bin Al Qasim rääkis meile, et ta ütles; Hashim bin Al Qasim rääkis meile, et ta ütles; Hashim bin Zuhair bin Mu'awiyah rääkis meile, et ta ütles; Hashim bin Isma'il bin Abu Khalid rääkis meile, et ta ütles; Hashim bin Qays rääkis meile, et ta ütles; „[Abu Bakr] tõusis püsti ja kiitis Allahi ning ülistas Teda, seejärel ütles ta: „Oo inimesed, te lugesite seda salmi: „Oo teie, kes olete uskunud, te vastutate iseenda eest, mitte kedagi teist ei kahjusta need, kes eksivad“ – kuni salmi lõpuni – ja te panite selle paigast ära, kuulsin ma Allahi Sõnumitoojat (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) ütlemas: „Tõesti, kui inimene näeb kurja ja ei muuda seda, siis kardetakse, et Allah jaotab karistuse nende kõigi peale.“ Ta ütles: „Ja ma kuulsin Abu Bakri ütlemas: „Oo inimesed, vältige valetamist, sest valetamine viib teid usust eemale.““
Imam Ahmad : 17
حَدَّثَنَا هَاشِمٌ قَالَ حَدَّثَنَا شُعْبَةُ قَالَ أَخْبَرَنِي يَزِيدُ بْنُ خُمَيْرٍ قَالَ سَمِعْتُ سُلَيْمَ بْنَ عَامِرٍ رَجُلًا مِنْ حِمْيَرَ يُحَدِّثُ عَنْ أَوْسَطَ بْنِ إِسْمَاعِيلَ بْنِ أَوْسَطَ الْبَجَلِيِّ يُحَدِّثُ عَنْ أَبِي بَكْرٍ أَنَّهُ سَمِعَهُ حِينَ تُوُفِّيَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ قَالَ قَامَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ عَامَ الْأَوَّلِ مَقَامِي هَذَا ثُمَّ بَكَى ثُمَّ قَالَ عَلَيْكُمْ بِالصِّدْقِ فَإِنَّهُ مَعَ الْبِرِّ وَهُمَا فِي الْجَنَّةِ وَإِيَّاكُمْ وَالْكَذِبَ فَإِنَّهُ مَعَ الْفُجُورِ وَهُمَا فِي النَّارِ وَسَلُوا اللَّهَ الْمُعَافَاةَ فَإِنَّهُ لَمْ يُؤْتَ رَجُلٌ بَعْدَ الْيَقِينِ شَيْئًا خَيْرًا مِنْ الْمُعَافَاةِ ثُمَّ قَالَ لَا تَقَاطَعُوا وَلَا تَدَابَرُوا وَلَا تَبَاغَضُوا وَلَا تَحَاسَدُوا وَكُونُوا عِبَادَ اللَّهِ إِخْوَانًا
Hashim rääkis meile seda; Shu'bah rääkis meile seda; Yazid bin Khumair rääkis mulle seda; ma kuulsin Sulaym bin 'Amir'i, meest Himyarist, rääkimas meile Ausath bin Isma'il bin Ausath Al Bajalilt, kes rääkis meile Abu Bakrilt, et ta kuulis, kuidas Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) suri ja ta ütles: „Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) seisis minu asemel esimesel aastal, nuttis ja ütles: „Olge tõesed, sest tõega kaasneb headus ja mõlemad on paradiisis, ning vältige valetamist, sest sellega kaasneb patt ja mõlemad on põrgus, ning otsige päästet Allahilt, sest kellelegi ei anta pärast usku midagi paremat kui pääste.“ Siis ta jätkas: „Ärge katkestage sugulussidemeid, vältige üksteist, vihkake üksteist ja ärge kadestage teineteist, vaid olge Allahi teenijad nagu vennad.“
Imam Ahmad : 18
حَدَّثَنَا عَفَّانُ قَالَ حَدَّثَنَا أَبُو عَوَانَةَ عَنْ دَاوُدَ بْنِ عَبْدِ اللَّهِ الْأَوْدِيِّ عَنْ حُمَيْدِ بْنِ عَبْدِ الرَّحْمَنِ قَالَ تُوُفِّيَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ وَأَبُو بَكْرٍ فِي طَائِفَةٍ مِنْ الْمَدِينَةِ قَالَ فَجَاءَ فَكَشَفَ عَنْ وَجْهِهِ فَقَبَّلَهُ وَقَالَ فِدَاكَ أَبِي وَأُمِّي مَا أَطْيَبَكَ حَيًّا وَمَيِّتًا مَاتَ مُحَمَّدٌ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ وَرَبِّ الْكَعْبَةِ فَذَكَرَ الْحَدِيثَ قَالَ فَانْطَلَقَ أَبُو بَكْرٍ وَعُمَرُ يَتَقَاوَدَانِ حَتَّى أَتَوْهُمْ فَتَكَلَّمَ أَبُو بَكْرٍ وَلَمْ يَتْرُكْ شَيْئًا أُنْزِلَ فِي الْأَنْصَارِ وَلَا ذَكَرَهُ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ مِنْ شَأْنِهِمْ إِلَّا وَذَكَرَهُ وَقَالَ وَلَقَدْ عَلِمْتُمْ أَنَّ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ قَالَ لَوْ سَلَكَ النَّاسُ وَادِيًا وَسَلَكَتْ الْأَنْصَارُ وَادِيًا سَلَكْتُ وَادِيَ الْأَنْصَارِ وَلَقَدْ عَلِمْتَ يَا سَعْدُ أَنَّ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ قَالَ وَأَنْتَ قَاعِدٌ قُرَيْشٌ وُلَاةُ هَذَا الْأَمْرِ فَبَرُّ النَّاسِ تَبَعٌ لِبَرِّهِمْ وَفَاجِرُهُمْ تَبَعٌ لِفَاجِرِهِمْ قَالَ فَقَالَ لَهُ سَعْدٌ صَدَقْتَ نَحْنُ الْوُزَرَاءُ وَأَنْتُمْ الْأُمَرَاءُ
['Affan] rääkis meile, et ta ütles; [Abu 'Awanah] rääkis meile [Daud Bin Abdullah Al Audiy'lt] ja [Humaid Bin Abdurrahmanilt], et ta ütles; kui Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) suri, oli [Abu Bakr] Medina äärelinnas, ütles ta (Humaid Bin Abdurrahman); siis ta tuli ja avas riide, mis kattis tema nägu, suudles teda ja ütles: 'Ma olen valmis andma oma isa ja ema sinu lunarahaks, kui ilus on sinu elu ja surm, Muhammad (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) on surnud ja Kaaba Isanda nimel.' Siis mainis ta hadithi. Ta ütles; „Seejärel asusid Abu Bakr ja Umar teele ansarite juurde, kes vaidlesid juhtimise üle, kuni nad kohtusid ansaritega. Siis rääkis Abu Bakr ega jätnud mainimata midagi, mis ansarile oli ilmutatud või mida Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) nende kohta mainis, välja arvatud see, et ta mainis kõike ja ütles: „Te teate, et Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) ütles: „Kui mees läheks läbi oru ja ansaar läheks läbi teise oru, läheksin mina läbi ansari oru.“ Ja te teate, oo Sa’d, et Allahi Sõnumitooja (rahu ja Allahi õnnistus olgu temaga) ütles, kui te istusite – midagi tegemata –: „Quraysh’id vastutavad selle asja eest, seega rahva vagad järgnevad nende vagadele – quraysh’idele – ja nende sõnakuulmatud järgnevad nende sõnakuulmatutele.““ Ta ütles; siis vastas [Sa'd] Abu Bakrile: „Sul on õigus, meie oleme ministrid ja teie olete juhid.“
Imam Ahmad : 19
حَدَّثَنَا عَلِيُّ بْنُ عَيَّاشٍ قَالَ حَدَّثَنَا الْعَطَّافُ بْنُ خَالِدٍ قَالَ حَدَّثَنِي رَجُلٌ مِنْ أَهْلِ الْبَصْرَةِ عَنْ طَلْحَةَ بْنِ عَبْدِ اللَّهِ بْنِ عَبْدِ الرَّحْمَنِ بْنِ أَبِي بَكْرٍ الصِّدِّيقِ قَالَ سَمِعْتُ أَبِي يَذْكُرُ أَنَّ أَبَاهُ سَمِعَ أَبَا بَكْرٍ وَهُوَ يَقُولُ قُلْتُ لِرَسُولِ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ يَا رَسُولَ اللَّهِ الْعَمَلُ عَلَى مَا فُرِغَ مِنْهُ أَوْ عَلَى أَمْرٍ مُؤْتَنَفٍ قَالَ بَلْ عَلَى أَمْرٍ قَدْ فُرِغَ مِنْهُ قَالَ قُلْتُ فَفِيمَ الْعَمَلُ يَا رَسُولَ اللَّهِ قَالَ كُلٌّ مُيَسَّرٌ لِمَا خُلِقَ لَهُ
[Ali Bin 'Ayyash] rääkis meile, et ta ütles; [Al 'Aththaf Bin Khalid] rääkis meile, et ta ütles; [Mees] Basra rahvast rääkis mulle [Talhah Bin Abdullah Bin Abdurrahman Bin Abu Bakr Ash Siddiqist], et ta ütles; Ma kuulsin [oma isa] mainimas, et [tema isa] kuulis [Abu Bakri] ütlemas; Ma küsisin Allahi Sõnumitoojalt (sallallaahu 'alaihi wasallam); 'Oo, Allahi Sõnumitooja, kas tegevus põhineb kindlaksmääratud faktidel või äsja leiutatud faktidel?' Ta vastas: 'Aga kindlaksmääratud faktidel'. Ta ütles, ma küsisin; 'Mis on siis tegevuse eesmärk, oo, Allahi Sõnumitooja?' Ta ütles: 'Iga inimene on loodud lihtsaks vastavalt eesmärgile, milleks ta loodi'.
Imam Ahmad : 20
حَدَّثَنَا أَبُو الْيَمَانِ قَالَ أَخْبَرَنَا شُعَيْبٌ عَنِ الزُّهْرِيِّ قَالَ أَخْبَرَنِي رَجُلٌ مِنْ الْأَنْصَارِ مِنْ أَهْلِ الْفِقْهِ أَنَّهُ سَمِعَ عُثْمَانَ بْنَ عَفَّانَ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ يُحَدِّثُ أَنَّ رِجَالًا مِنْ أَصْحَابِ النَّبِيِّ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ حِينَ تُوُفِّيَ النَّبِيُّ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ حَزِنُوا عَلَيْهِ حَتَّى كَادَ بَعْضُهُمْ يُوَسْوِسُ قَالَ عُثْمَانُ وَكُنْتُ مِنْهُمْ فَبَيْنَا أَنَا جَالِسٌ فِي ظِلِّ أُطُمٍ مِنْ الْآطَامِ مَرَّ عَلَيَّ عُمَرُ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ فَسَلَّمَ عَلَيَّ فَلَمْ أَشْعُرْ أَنَّهُ مَرَّ وَلَا سَلَّمَ فَانْطَلَقَ عُمَرُ حَتَّى دَخَلَ عَلَى أَبِي بَكْرٍ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ فَقَالَ لَهُ مَا يُعْجِبُكَ أَنِّي مَرَرْتُ عَلَى عُثْمَانَ فَسَلَّمْتُ عَلَيْهِ فَلَمْ يَرُدَّ عَلَيَّ السَّلَامَ وَأَقْبَلَ هُوَ وَأَبُو بَكْرٍ فِي وِلَايَةِ أَبِي بَكْرٍ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ حَتَّى سَلَّمَا عَلَيَّ جَمِيعًا ثُمَّ قَالَ أَبُو بَكْرٍ جَاءَنِي أَخُوكَ عُمَرُ فَذَكَرَ أَنَّهُ مَرَّ عَلَيْكَ فَسَلَّمَ فَلَمْ تَرُدَّ عَلَيْهِ السَّلَامَ فَمَا الَّذِي حَمَلَكَ عَلَى ذَلِكَ قَالَ قُلْتُ مَا فَعَلْتُ فَقَالَ عُمَرُ بَلَى وَاللَّهِ لَقَدْ فَعَلْتَ وَلَكِنَّهَا عُبِّيَّتُكُمْ يَا بَنِي أُمَيَّةَ قَالَ قُلْتُ وَاللَّهِ مَا شَعَرْتُ أَنَّكَ مَرَرْتَ وَلَا سَلَّمْتَ قَالَ أَبُو بَكْرٍ صَدَقَ عُثْمَانُ وَقَدْ شَغَلَكَ عَنْ ذَلِكَ أَمْرٌ فَقُلْتُ أَجَلْ قَالَ مَا هُوَ فَقَالَ عُثْمَانُ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ تَوَفَّى اللَّهُ عَزَّ وَجَلَّ نَبِيَّهُ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ قَبْلَ أَنْ نَسْأَلَهُ عَنْ نَجَاةِ هَذَا الْأَمْرِ قَالَ أَبُو بَكْرٍ قَدْ سَأَلْتُهُ عَنْ ذَلِكَ قَالَ فَقُمْتُ إِلَيْهِ فَقُلْتُ لَهُ بِأَبِي أَنْتَ وَأُمِّي أَنْتَ أَحَقُّ بِهَا قَالَ أَبُو بَكْرٍ قُلْتُ يَا رَسُولَ اللَّهِ مَا نَجَاةُ هَذَا الْأَمْرِ فَقَالَ رَسُولُ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ مَنْ قَبِلَ مِنِّي الْكَلِمَةَ الَّتِي عَرَضْتُ عَلَى عَمِّي فَرَدَّهَا عَلَيَّ فَهِيَ لَهُ نَجَاةٌ
[Abul Yaman] rääkis meile, et ta ütles; [Shu'aib] rääkis meile, et [Az-Zuhri] rääkis mulle, et [üks ansaaride jurist] rääkis mulle, et ta kuulis [Uthman bin 'Affanit] meile rääkimas, et mõned prohveti (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) kaaslased olid kurvad, kui prohvet (rahu ja Allahi õnnistused olgu temaga) suri, nii et peaaegu kõik neist muutusid kahtlustavaks. Uthman ütles: "Ja ma olin nende seas, kui ma istusin müüri varjus, läks Umar minust mööda ja tervitas mind, aga ma ei tundnud, et ta möödus ja mind tervitas, nii et ta läks mööda, kuni kohtas Abu Bakri, siis ütles ta talle: "On midagi, mis teid üllatab, tõepoolest, ma läksin Uthmanist mööda ja tervitasin teda, aga ta ei vastanud minu tervitusele." Niisiis, Abu Bakri valitsemisajal tulid Umar ja Abu Bakr ning nad mõlemad tervitasid mind, seejärel ütles Abu Bakr: „Teie vend Umar tuli minu juurde ja ütles, et ta läks teie eest läbi ja siis tervitas teid, aga te ei vastanud talle, mis pani teid seda tegema?“ ütles ta, ma vastasin; „Ma ei teinud seda.“ Seega ütles Umar: „Jah, Jumala nimel, te tegite seda, aga see oli teie ülbuse pärast, oo Umayyadid.“ Ta ütles, ma vastasin; „Jumala nimel, ma ei tundnud kunagi, et te läksite mööda ja tervitasite mind,“ ütles Abu Bakr; „Uthmanil on õigus, te olete tõesti tema asjaajamisega hõivatud,“ nii ma ütlesin; „jah,“ küsis Umar; „mis asi see on?“ Siis ütles Uthman: „Allah suri oma prohveti juurest, õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu, enne kui me temalt selle asja ohutuse kohta küsisime,“ ütles Abu Bakr; „Ma olen temalt selle asja kohta küsinud,“ ütles ta. Nii et ma tõusin tema ette ja ütlesin talle: "Minu isa ja ema pärast on sul tema suhtes suurem õigus," ütles [Abu Bakar]. Ma küsisin: "Oo, Allahi Sõnumitooja, kuidas selle asjaga lood on?" Siis ütles Allahi Sõnumitooja (rahu ja õnnistused olgu temaga): "Kes iganes võtab minult vastu sõna, mille ma oma onule pakkusin, ja seejärel tagastab selle mulle, sellele on see sõna pääste."